27.–28. novembrini toimub Tartus konverents „Kliimakompass 2025: Kohanemise kunst teaduse valguses “, mis tähistab 160 aasta möödumist mõtestatud ilmamõõtmiste algusest Eestis. Konverents toob kokku teadlased, otsustajad, praktikud ja huvilised, et arutleda kliimamuutuste põhjuste, mõjude ja nendega kohanemise üle. Kuulda saab valdkonna uuematest teadustulemustest ja peetakse ühine debatt arenguvajaduste üle.
Kliimamuutuste globaalsele pildile keskenduv esimene päev on ingliskeelne, mitmete maailmanimega teadlaste osavõtul. Teemad ulatuvad kliimamuutuste põhjustest ning kliima praegusest seisust kestlike lahenduseni, mis aitaksid toimuvate muutustega kohaneda. Konverentsi teine, eestikeelne päev, keskendub Eesti vajadustele kliimamuutustega kohaneda. Puudutatakse ühiskondlikke mõjusid ning kriisidega toimetuleku võimalusi, pakutakse kestlikke lahendusi ruumiplaneerimiseks ja räägitakse siinsete kliimauuringute ajaloost.
Korraldajad: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Taltech, Keskkonnaagentuur, Eesti Meteoroloogia Selts
Olulised kuupäevad ja info
Konverentsist toimub ka veebiülekanne.
Koht: Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, W. Struve 1, Tartu
09.30 – 10.00 Registreerimine ja tervituskohv
10.00 – 10.30 Konverentsi avamine
Sessiooni juht: Velle Toll
10.30 From global data to science and decision-making (video)
Véronique Bouchet (Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni teaduse ja innovatsiooni osakond)
Véronique Bouchet annab väärtusliku rahvusvahelise vaate sellest, kuidas globaalsed teadus- ja koostööalgatused toetavad riikide võimekust reageerida üha sagenevatele äärmuslikele ilmastikunähtustele. 2022. aastal kutsus ÜRO peasekretär António Guterres ellu algatuse „Early Warnings for All“, et vähendada kliimariskidest tulenevaid kahjusid ja päästa elusid. Algatusest lähtuvalt on WMO ja selle liikmesriikide eesmärk tagada ilma, vee, kliima ja keskkonnaga seotud hoiatussüsteemide arendamine ning varajase hoiatuse kättesaadavus kõigile maailma inimestele juba käesoleva kümnendi jooksul.
11.00 Direct observational evidence for a substantial aerosol cooling effect on Earth’s climate (video)
Hannes Keernik, Andres Luhamaa, Margit Aun, Velle Toll (Tartu Ülikool)
11.15 Storyline Simulations of the Extreme Spring 2024 Baltic Sea Marine Heatwave under Climate-Change Conditions (video)
Ilja Maljutenko, Rivo Uiboupin, Shakti Singh (Tallinna Tehnikaülikool)
11.30 For the only planet we have (video)
Markku Kulmala (Helsingi Ülikool)
12.00 – 13.00 Lõuna
Sessiooni juht: Germo Väli
13.00 Impact of past climate change on the Baltic Sea (video)
Markus Meier (Leibnizi Läänemere Uurimisinstituut, Rostock, Saksamaa)
13.30 Spatio-temporal changes in the future of extreme water levels in the Baltic Sea (video)
Katri Viigand, Tarmo Soomere (Tallinna Tehnikaülikool)
13.45 Recent Unprecedented Deoxygenation of the Central Baltic Sea (video)
Taavi Liblik (Tallinna Tehnikaülikool)
14.00 Evaluating Future Baltic Sea Ecosystem Services Using Climate Change Projections (video)
Mariliis Kõuts, Ilja Maljutenko, Rivo Uiboupin (Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut)
14.15 Cop4ESTCoast – Variability of Estonia’s Coastal Water Quality Indicators Over Time (video)
Mirjam Uusõue, Kersti Kangro, Krista Alikas, Oleksandr Borysenko (Tartu Ülikool)
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 Potential of water table regulation methods in impact mitigation on drained peatlands (video)
Bjorn Klove (Oulu Ülikool)
15.45 First decade of SMEAR Estonia: What can we say on climate-driven changes in the forest ecosystem – atmosphere continuum? (video)
Steffen Noe, Emilio Graciliano Ferreira Mercuri, Joonas Kollo, Alisa Krasnova, Dmitrii Krasnov, Allar Padari, Ahto Kangur (Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool)
16.00 The Role of Plant Stress Volatiles in Biosphere-Atmosphere System (video)
Ülo Niinemets (Eesti Maaülikool)
16.15 Nature’s Role in Climate Change Mitigation and Adaptation (video)
Aveliina Helm (Tartu Ülikool)
16.30 Public attitudes towards nature-based solutions: reflections from four European countries (video)
Ahmed Rezk, Hans Orru, Kati Orru (Tartu Ülikool)
17.00 Ajalooline jalutuskäik Tartu meteoroloogiliste verstapostide radadel
19.00 – 23.00 Konverentsi õhtusöök, õhtusöögi pileti (47 €) saad osta siit: “Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses” õhtusöök
Koht: Tartu ülikooli Physicum, W. Ostwaldi 1, fuajee ja auditoorium A106, Tartu
9.00 Avasõnad
Sessiooni juht: Ken Ird
9.15 Meteoroloogia areng maailmas ja Vene impeeriumis 19. sajandil ning Tartu ülikooli meteoroloogia observatoorium (video)
Erki Tammiksaar (Tartu Ülikool)
9.30 Killukesi ja inimesi Metobsi ajaloost 1919-1940 (video)
Mait Sepp (Tartu Ülikool)
9.45 75 aastat pidevaid aktinomeetrilisi mõõtmisi Eestis (video)
Ain Kallis, Epp Andersson, Ingrid Niklus (Eesti Keskkonnagentuur)
10.00 Klimatoloogiast kliimateaduseks (video)
Piia Post (Tartu Ülikool)
10.20 Sessiooni kokkuvõte
10.30 – 11.30 Postersessioon koos värskendavate jookidega
Sessiooni juht: Kai Rosin
11.30 Eesti tulevikukliima projektsioonid kliimamuutustega kohanemiseks (video)
Velle Toll, Andres Luhamaa, Erko Jakobson, Hannes Keernik, Liisi Jakobson, Margit Aun, Piia Post, (Tartu ülikool)
11.45 Eesti agrokliima muutused (video)
Jaak Jaagus (Tartu Ülikool)
12.00 Energia ja kliima: kuidas ja millega me kohaneme (video)
Anna Volkova (Tallinna Tehnikaülikool)
12.15 Veestik muutuvas kliimas: veekaitse uued suunad (video)
Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool)
12.30 Maakasutus ja kestlik areng: konfliktid, valikud ja tasakaalupunktid (video)
Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool)
12.45 Sessiooni kokkuvõte
13.00 – 14.00 Lõuna
Sessiooni juht: Kati Orru
14.00 Kliimamuutuste mõjud tervisele – globaalselt ja lokaalselt (video)
Hans Orru (Tartu Ülikool)
14.15 Kliimateadlik linnaplaneerimine: Kuidas kujundada linnu, mis on vastupidavamad kliimamuutuste mõjudele (video)
Tõnis Arjus (Maa- ja ruumiamet, riigiarhitekt)
14.30 Kliimamuutustega kohanemine ja võimeplaneerimine arvestades sotsiaalseid haavatavusi (video)
Kati Orru, Kristi Nero, Sten Hansson (Tartu Ülikool)
14.45 Kriisivalmidus ja riskikommunikatsioon: Dünaamilise sotsiaalse haavatavuse perspektiiv kliimamuutustega kohanemisel (video)
Sten Hansson, Kati Orru (Tartu Ülikool)
15.00 Äärmuslikud ilmaolud ja sotsiaalsete haavatavuste hindamine (video)
Kristi Nero, Kati Orru, Sten Hansson (Tartu Ülikool)
15.15 Sessiooni kokkuvõte
15.30 – 15.45 Sirutuspaus
Eeldused ja vajadused, missuguseid teadusuuringuid on vaja tulemuslikuks kliimamuutustega kohanemiseks?
Arutelu juht Ivo Krustok, SEI Tallinn
Paneeli liikmed:
16.45 – 17.00 Konverentsi kokkuvõte
Dr Véronique Bouchet on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) teaduse ja innovatsiooni vanemdirektor, kus ta juhib suuri ülemaailmseid teadus- ja innovatsiooniprogramme, sealhulgas WWRP, GAW ja Maailma Kliimauuringute Programmi. Enne WMO-ga liitumist 2025. aastal töötas ta Kanada meteoroloogia- ja keskkonnaprognoosikeskuse peadirektorina. Tal on doktorikraad atmosfääri modelleerimise alal ja ulatuslik kogemus numbriliste prognooside ja õhukvaliteedi ennustussüsteemide arendamisel. Dr Bouchet on pikka aega panustanud rahvusvahelisse teaduskoostöösse, sealhulgas töötanud WMO teadusnõukogus ja juhtinud mitmeid eksperdirühmi, mis tegelevad eksaskaala arvutustehnika, andmeinfrastruktuuri ja tehisintellekti kasutamisega numbrilistes ilmateadetes.
Markku Kulmala on Soome Teaduste Akadeemia liige, Atmosfääri- ja Maasüsteemiuuringute instituudi (INAR) direktor, Helsingi Ülikooli professor ja atmosfääriteaduste osakonna juhataja ning aerosooli- ja keskkonnafüüsika labori juhataja. Tema uurimistöö keskendub atmosfääri aerosoolidele, kliimaprotsessidele ja õhukvaliteedile.
Ülo Niinemets on Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Maaülikooli professor ning taimekasvatuse ja taimebioloogia osakonna juhataja. Tema hiljutine töö keskendub taimede stressitaluvusele ja kohanemisvõimele muutuvates kliimatingimustes.
Markus Meier juhib Läänemere uurimise Leibnizi instituudi (IOW) füüsikalise okeanograafia osakonda ning on füüsikalise okeanograafia professor Rostocki Ülikoolis. Samuti juhib ta rahvusvahelise Baltic Earth programmi teaduskomitee tööd ning on HELCOM-Baltic Earth kliimamuutuse ekspertrühma kaasesimees. Tema uurimistöö keskendub regionaalsele kliimale ja keskkonnauuringutele.
Aveliina Helm on Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor ja Euroopa Ökoloogilise Taastamise Ühingu (SER Europe) juhatuse esimees. Tema teadustöö keskendub elurikkuse ja ökosüsteemide toimimise seostele ning sellele, kuidas looduse kaitse ja taastamine toetavad elurikkuse seisundit ning kliimamuutustega kohanemist. Ta on ÜRO all töötava Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBESi ekspert, nõustanud Eesti valitsust kliima- ja keskkonnapoliitika alal ning osaleb aktiivselt avalikus arutelus looduse ja kliimaga seotud teemadel.
Bjørn Kløve on Soome riikliku teaduslipulaeva Digital Waters (DIWA) ja selle doktoriprogrammi juht ning Oulu Ülikooli professor ja vee, energia- keskkonnatehnika üksuse juht. Tema uurimistöö keskendub jätkusuutlikule veemajandusele kliimamuutuste tingimustes.
Kati Orru on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riskisotsioloogia professor. Tema uurimistöö keskendub kerksusele ja ühiskondlikule haavatavusele.
Erki Tammiksaar on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaasprofessor ning Eesti Maaülikooli teadusajaloo keskuse juhataja. Tema uurimisvaldkond hõlmab loodusteaduste ajalugu Euroopas, Venemaal ja Eestis 19. ja 20. sajandil.
Anna Volkova on Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi soojusenergeetika professor. Tema töö keskendub säästvale ja nutikale kaugküttele ja -jahutusele.
Taavi Liblik on Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur ja merefüüsika töörühma juht, kuulub rahvusvahelise Baltic Earth programmi ja Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) juhtgruppidesse. Tema uurimistöö keskendub Läänemere veemassiivis toimuvatele protsessidele.
Hannes Keernik on kliimafüüsika kaasprofessor Tartu Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub aerosoolide ja pilvede vastastikmõjudele, Eesti kliima analüüsile ning atmosfääri niiskuse uurimisele kaugseire vahenditega.
Palun registreeru konverentsile alloleva lingi kaudu:
https://indico.global/event/15023/registrations/
Registreerimine on avatud kuni 20. novembrini 2025.
27. novembril kell 19.00 – 23.00 on konverentsi külalised oodatud ühisele õhtusöögile Püssirohukeldrisse (Lossi 28, Tartu). Õhtusöögil osalemise tasu on 47 € inimese kohta.
Teemad
Ootame konverentsile suulisi ja posterettekandeid järgmistel teemadel:
Formaat
Põhiettekande pikkus koos küsimustega 15 minutit.
Postri soovitatav formaat portree, suurus A0.
Postrid on üleval konverentsi teisel päeval Physicumis 28. novembril 2025.
Esitamise juhised
Ettekande lühikokkuvõtte esitamise tähtaeg: 20. oktoober 2025
Formaat: veebivormis esitamine Indico keskkonnas
Keel: eesti või inglise
Lühikokkuvõtte esitamise aadress: http://indico.global/event/15023/abstracts/
Ettekande lühikokkuvõtte esitamiseks tuleb siseneda kasutajana või luua kasutajakonto Indico keskkonnas.
Lühikokkuvõtte mall
Pealkiri:
Autor(id) (asutus(ed), e-post):
Keel: (eesti/inglise)
Lühikokkuvõtte sisu (max 300 sõna):
Märksõnad (3-5):
Hindamisprotsess
Kõik lühikokkuvõtted vaatab läbi konverentsi teadusnõukogu. Hindamiskriteeriumiteks on teema asjakohasus, originaalsus, praktiline mõju, metoodiline tugevus ja selgus. Teadusnõukogu võib paluda muuta ettekande formaati (nt suulisest ettekandest posterettekandeks).
Piia Post (TÜ füüsika instituut)
Velle Toll (TÜ füüsika instituut)
Germo Väli (Taltech meresüsteemide instituut)
Jaanus Terasmaa (TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut)
Heidi-Elisabet Soosalu (Eesti Geoloogiateenistus)
Artu Ellmann (Taltech ehituse ja arhitektuuri instituut)
Kati Orru (TÜ ühiskonnateaduste instituut)
Ken Ird (TÜ muuseum)
Heikki Junninen (TÜ füüsika instituut)
Kai Rosin (Keskkonnaagentuur)
Konverentsi on toetanud alljärgnevad projektid:
AdaptEST – Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566), mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. Euroopa Liit ega abiandvad asutused ei vastuta uuringus oleva informatsiooni õigsuse ja sisu kasutamise eest.
KIPPER – Kliima- ja Ilmateenuste Prototüübid kestlikuks Põllumajanduseks Eesti Regioonides. ESF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames, millega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Kaasrahastajateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Kliimaministeerium.
OWGRE – Optimeeritud ilmastikuga seotud rohelise energia tootmine ja tarbimine, mida rahastavad ERA-Net Smart Energy Systems (www.eranet-smartenergysystems.eu) ja Mission Innovation (mission-innovation.net) partnerid 2019. aasta ühisprojektikonkursi kaudu. Projekti rahastati Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ toetuslepingute nr 775970 ja nr 883973 alusel.




