Keskusest
Tartu Ülikooli kliimauuringute keskus tegeleb kliima ja atmosfääri protsesside uurimisega ning nende mõjude mõistmisega keskkonnale ja ühiskonnale.
Ühendame teadustöö, praktilised rakendused ja hariduse, et pakkuda usaldusväärset ja ajakohast teavet otsustajatele, ettevõtetele ja kogu ühiskonnale.
Meie töös põimuvad atmosfääri- ja kliimateadus, kaugseire ja modelleerimine, haridus ning ühiskondlik mõju – eesmärgiga toetada teaduspõhiseid otsuseid ja kestlikku tulevikku.
Meie visioon
Meie visioon on olla usaldusväärne ja mõjus kliimateaduste keskus, mis toetab ühiskonda kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõjude vähendamisel. Soovime panustada Eesti ja Läänemere piirkonna kliimateadlikkuse kasvu ning olla sillaks teaduse, hariduse ja otsustajate vahel.
Meie missioon
Meie missioon on edendada sügavat teaduspõhist arusaamist kliima ja atmosfääri protsessidest ning nende mõjust keskkonnale ja ühiskonnale. Toetame teadlike otsuste tegemist, jagades usaldusväärseid teadmisi kliimamuutuste põhjuste, mõjude ja võimalike lahenduste kohta. Teeme koostööd teadlaste, õpetajate, otsustajate ja ettevõtetega, et tugevdada kliimateadlikkust ning toetada kohanemist muutuva keskkonnaga – Eestis ja laiemalt Läänemere piirkonnas.
Meie väärtused
Teaduspõhisus – meie töö aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusuuringud, andmete täpsus ja kriitiline mõtlemine.
Teadmiste jagamine – viime teaduspõhised teadmised koolidesse, meediasse ja otsustusprotsessidesse, et toetada kliimateadlikkuse kasvu kogu ühiskonnas.
Koostöö – väärtustame koostööd teadlaste, haridustöötajate, otsustajate ja teiste ühiskonnagruppidega.
Usaldusväärsus – jagame selget ja ajakohast kliimateavet, mis aitab teha teadlikke otsuseid.
Jätkusuutlikkus – toetame keskkonnasõbralikke ja vastutustundlikke arengusuundi.
Meie visioon
Meie visioon on olla usaldusväärne ja mõjus kliimateaduste keskus, mis toetab ühiskonda kliimamuutustega kohanemisel ja nende mõjude vähendamisel. Soovime panustada Eesti ja Läänemere piirkonna kliimateadlikkuse kasvu ning olla sillaks teaduse, hariduse ja otsustajate vahel.
Meie missioon
Meie missioon on edendada sügavat teaduspõhist arusaamist kliima ja atmosfääri protsessidest ning nende mõjust keskkonnale ja ühiskonnale. Toetame teadlike otsuste tegemist, jagades usaldusväärseid teadmisi kliimamuutuste põhjuste, mõjude ja võimalike lahenduste kohta. Teeme koostööd teadlaste, õpetajate, otsustajate ja ettevõtetega, et tugevdada kliimateadlikkust ning toetada kohanemist muutuva keskkonnaga – Eestis ja laiemalt Läänemere piirkonnas.
Meie väärtused
Teaduspõhisus – meie töö aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud teadusuuringud, andmete täpsus ja kriitiline mõtlemine.
Teadmiste jagamine – viime teaduspõhised teadmised koolidesse, meediasse ja otsustusprotsessidesse, et toetada kliimateadlikkuse kasvu kogu ühiskonnas.
Koostöö – väärtustame koostööd teadlaste, haridustöötajate, otsustajate ja teiste ühiskonnagruppidega.
Usaldusväärsus – jagame selget ja ajakohast kliimateavet, mis aitab teha teadlikke otsuseid.
Jätkusuutlikkus – toetame keskkonnasõbralikke ja vastutustundlikke arengusuundi.
Võta meeskonnaga ühendust
Piia Post
PhD (geofüüsika), laborijuhataja, kliimateaduste professor
piia.post@ut.ee
+372 7375551 (521 6807)
Ruum D401
Marko Kaasik
PhD (keskkonnafüüsika), õhusaaste modelleerimise kaasprofessor 0,5 k
Kristel Uiboupin
MA (füüsikaõpetaja), projektijuht 0,2 k
Tanel Voormansik
PhD (keskkonnatehnoloogia), radarkaugseire teadur 0,3 k
Mait Sepp
PhD (loodusgeograafia), loodusgeograafia teadur 0,2 k
MAIT.SEPP@UT.EE
+372 5293735
RUUM A406
Tiia Pedusaar
PhD (ehitus ja keskkonnatehnika), hüdroloog 0,2 k
TIIA.PEDUSAAR@UT.EE
+372 5097744
RUUM A406
Hanno Ohvril
knd (füüsika-matemaatika), emeriitdotsent
Loe meie kohta meediast
“Kliimateadlane ⟩ Eesti kliima omapära ongi väga suur muutlikkus 31.07.2025
Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post selgitab, miks selle suve jahedus ja sademeterohkus pole midagi erakordset.
Professor Piia Post rõhutab, et kuigi paljudele tundub tänavune suvi eriti külm ja vihmane, jääb see tegelikult varasemate mõõtmiste põhjal üsna keskmise Eestimaa suve piiresse. Inimeste ilmamälu on valikuline ja kipub unustama varasemad jahedad aastad. Post selgitab, et Eesti kliimat iseloomustabki suur muutlikkus ning meie ilm sõltub tugevalt sellest, kust õhumassid parasjagu pärinevad. Tänavuse suve teeb eriliseks eelkõige suur sademete hulk, eriti Lõuna-Eestis.
Piia Post ⟩ kõrges elektri hinnas ei saa süüdistada üksnes tuulevaikust 01.03.2025
Piia Post: kõrge elektrihind on seotud nii ilmastiku kui ka energiaarenduse puudujääkidega
Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post selgitab, et tänavune veebruar on olnud ebatavaliselt tuulevaikne, mis on üks põhjus, miks elektrihind on tõusnud – võrreldes aasta varasemaga isegi kahekordseks. Tavaliselt on talvekuud kõige tuulisemad, kuid sel aastal on kestnud pikaajaline antitsüklonaalne periood, mis on viinud tuuleenergia toodangu madalale tasemele. Selline tuulevaikus on osa atmosfääri loomulikust muutlikkusest ja sõltub suures osas sellest, kustkaarest õhumassid parasjagu Eestisse saabuvad.
Velle Toll ⟩ oleme saanud kliimamuutuses tugevalt domineerivaks jõuks 13.01.2025
Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll rõhutas intervjuus „Vikerhommikule“, et vähemalt 90% kliimasoojenemisest alates 20. sajandi teisest poolest on inimtekkeline. Mõõtmistulemused on tema sõnul üheselt mõistetavad ning teaduspõhise maailmapildi vaidlustamine ilma tõenditeta ei ole põhjendatud. Aasta 2024 oli mõõtmisajaloo kõige soojem ning esmakordselt ületas globaalne keskmine temperatuur 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga. Kuigi El Niño mängis selles rolli, algas temperatuuritõus juba enne selle ilmnemist. Toll märkis, et Eestis on soojenemine kiirem kui globaalses keskmises, kuid meie geograafiline asukoht pakub mõningast leevendust kliimamuutuste mõjudele.
Velle Toll ⟩ kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on vaja ühiskondlikku ja majanduslikku muutust 26.11.2024
Velle Toll: kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja vajavad teaduspõhist ning koostööl põhinevat tegutsemist
Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll esines Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, kus tutvustas kliimamuutuste teaduslikku tausta, mõjusid ja võimalikke lahendusi. Toll rõhutas, et kliimamuutused on inimkonna jaoks eksistentsiaalne oht – juba praegu on kliimasüsteemi lisandunud tohutul hulgal energiat, mis põhjustab ekstreemset ilma, majanduslikku kahju ja kannatusi.
Reedene intervjuu ⟩ Merilin Pärli ja Piia Post 18.10.2024
Viimasel ajal on mitmel pool maailmas, aga ka Eestis sagenenud äärmuslikud ilmastikutingimused. Kas igast tormist või kuumalainest saab välja lugeda nihke atmosfääri ülekuumenemise suunas ehk kust jookseb piir, mil muutlikust ilmast saab kliimamuutus?
Kui palju on kliimamuutustest kõnelevates uudistes reaalset ohtu ja kui palju ülepaisutatud hirmu? Ning mida saab veel teha, et neid muutusi leevendada ja nendega kohaneda? Sellest kõigest räägitakse faktipõhiselt räägitakse kliimateadlase Piia Postiga.
Velle Toll ⟩ Kliimamuutuste järgmine vaatus on veel karmim
Kliimamuutused on juba kohal ja võimenevad kiiresti, mistõttu on vaja pidevalt uuendatavat teaduspõhist analüüsi kliimatingimuste muutuste, nende mõjude ja haavatavuste kohta ning juhtimisstruktuuri ja piisavat rahastust kohanemismeetmete elluviimiseks, kirjutab Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll.
Kuulamissoovitus Vikerraadios ⟩ Teise mätta otsast. Ulrike Plath ja Velle Tolli
Läinud aasta oli senise mõõtmisajaloo kõige soojem. Seejuures on Euroopa kõige kiiremini soojenev maailmajagu. Seisame üha enam silmitsi põudade, üleujutuste, tulvavihmade ja äärmuslike temperatuurikõikumistega.Samas on värvikaid ilmastikusündmusi teada ka Eesti ajaloost. Millised tormid ja tuuled räsisid meid taluajal? Kuidas aastakümnete eest põudade ja ikaldustega toime tuldi? Millal hakkasime kliima pärast muretsema? Kuidas aitaksid ajaloost saadud õppetunnid meil tulevikuks valmis olla?”