Värske uuring: Eesti kliima soojeneb globaalsest keskmisest kiiremini ning talved muutuvad järjest pehmemaks

Postimees tutvustab Tartu Ülikooli teadlaste värsket uuringut, mille järgi soojeneb Eesti maailma keskmisest ligikaudu poolteist korda kiiremini. Iga 1 °C globaalse soojenemise kohta tõuseb Eesti aasta keskmine temperatuur umbes 1,5 °C ning talvine temperatuur veelgi enam. Selle tulemusel vähenevad tugevad külmad ja püsiva lumikattega talved, samal ajal sagenevad kuumad päevad, troopilised ööd ja kuumalained.

Uuring näitab ka, et soojem kliima toob Eestis kaasa muutusi sademetes ja äärmuslikes ilmaoludes. Eriti talvel suureneb sademete hulk, kuid üha suurem osa neist langeb vihma, mitte lumena. Teadlaste töö aitab hinnata, milliseks võib Eesti kliima kujuneda erinevate globaalse soojenemise tasemete juures ning annab olulist teaduspõhist infot kliimamuutustega kohanemise kavandamiseks.

Uuring: Eesti soojeneb maailma keskmisest kiiremini ning muutused sõltuvad otseselt globaalse soojenemise ulatusest

Aktuaalne kaamera tutvustab Tartu Ülikooli teadlaste värsket uuringut, milles seoti Eesti tulevased kliimamuutused otseselt globaalse soojenemise tasemega. Uuringu järgi tõuseb Eesti aasta keskmine temperatuur iga 1 °C üleilmse soojenemise kohta ligikaudu 1,5 °C ning talved soojenevad veelgi kiiremini – umbes 1,9 °C võrra. Väga külmi päevi jääb vähemaks, samal ajal sagenevad kuumad päevad, troopilised ööd ja kuumalained. Samuti suureneb keskmine sademete hulk, kuid suviste sademete ja tormisuse tuleviku osas on ebakindlus suurem. Uuringu lähenemine võimaldab hinnata Eesti kliima muutumist sõltumata sellest, millal konkreetne globaalse soojenemise tase saavutatakse.

Uuring: iga üleilmse soojenemise kraadi kohta tõuseb Eesti keskmine temperatuur umbes 1,5 kraadi

Tartu Ülikooli teadlased Erko Jakobson ja Velle Toll selgitavad ERR Novaatoris värske uuringu tulemusi, mille järgi soojeneb Eesti maailma keskmisest kiiremini. Iga 1 °C globaalse soojenemise kohta tõuseb Eesti aasta keskmine temperatuur ligikaudu 1,5 °C, talvine temperatuur koguni umbes 1,9 °C. Samal ajal jääb väga külmi ilmu vähemaks ning sagenevad kuumad päevad, troopilised ööd ja kuumalained.

Uuring näitab ka, et Eestis suureneb keskmine sademete hulk, eriti talvel ja sügisel, kuid suvised muutused on ebakindlamad. Tugevad valingvihmad ja suurem aurumine võivad muuta suvise veerežiimi kontrastsemaks ning suurendada põuariski. Tuulte ja tormisuse tuleviku osas on mudelite ebakindlus endiselt suur, mistõttu ei saa praegu kindlalt väita, et Eesti muutub tulevikus tormisemaks.

Piia Post: kliima soojenedes intensiivistub veeringe ja tugevate lühiajaliste sadude risk kasvab

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post selgitab ERR Novaatoris Pärnut tabanud erakordse vihmasaju taustal, et kliima soojenedes intensiivistub veeringe ning suureneb tugevate lühiajaliste sadude tõenäosus. Samas ei kajastu sellised väga lokaalsed sajuepisoodid vaatlusandmetes alati piisavalt hästi, sest mõõtejaam ei pruugi asuda just kõige tugevama saju piirkonnas. Post rõhutab seetõttu vajadust tihedama mõõtevõrgu ja lühema mõõtesammuga andmete järele, et muutusi paremini jälgida. Positiivse näitena toob ta esile ka Pärnu hoiatussüsteemi toimimise, mis aitas inimesi ohtliku ilma eest õigel ajal teavitada.

Velle Toll: äärmuslike loodusnähtuste mõju sõltub lisaks kliimale ka ühiskonna valmisolekust

Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll kommenteerib Vikerraadios Nepaali tabanud laastavaid üleujutusi ja äkktulvi. Ta selgitab, et mägistes piirkondades võivad tugevad sajud, liustike ja lume sulamine ning järsud maastikuvormid põhjustada väga kiiresti kujunevaid ja ohtlikke tulvasid. Katastroofi mõju suurendab aga see, kui varajase hoiatamise süsteemid ja elanike teavitamine ei ole piisavalt välja arendatud. Seetõttu ei sõltu äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjed ainult sündmuse tugevusest, vaid ka sellest, kui hästi on ühiskond riskideks valmistunud ja kui kiiresti jõuab hoiatus ohustatud inimesteni. Samal ajal tuleb soojenevas kliimas arvestada, et tugevate sademete ja teiste hüdroloogiliste äärmuste risk võib suureneda.

Velle Toll: El Niño on looduslik nähtus, mis võib ajutiselt tõsta kogu maailma keskmist temperatuuri

Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll selgitab Raadio 2 intervjuus, mis on El Niño ja kuidas see mõjutab maailma ilmastikku. El Niño kujuneb Vaikse ookeani troopilises osas, kui ookeani pinnavesi tavapärasest enam soojeneb ning muutub ookeani ja atmosfääri omavaheline soojusvahetus. Selle mõju võib ulatuda kaugele Vaikse ookeani piirkonnast, muutes eri maailma paikades temperatuuri- ja sadememustreid. Tugev El Niño võib anda globaalsele keskmisele temperatuurile ajutise lisatõuke, kuid pikaajalise kliimasoojenemise peamine põhjus on jätkuvalt inimtegevusest tulenev kasvuhoonegaaside heide.