Inimtegevuse kliimamõju uuringud
Globaalne soojenemine on justkui köievedu kahe vastandliku inimmõju vahel. Fossiilkütuste kasutusest tekivad nii kliimat soojendavaid kasvuhoonegaasid kui ka kliimat jahutavad õhusaasteosakesed ehk aerosoolid. Kusjuures inimtekkeliste aerosoolide mõju pilvedele on kõige suurema määramatusega komponent inimtegevuse kliimamõjus. Meie teadustöö eesmärk on inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine, koostamaks täpsemaid tuleviku kliima prognoose, mis on kliima muutuste leevendamise ja nendega kohanemise teaduslikuks aluseks.
Täpsustame inimtegevuse kliimamõju tugevust, uurides aerosoolide mõju pilvedele. Toll jt 2019 Nature
Aerosoolid
Oma teadustöös parandame arusaamist aerosoolide ja pilvede vastastikustest mõjudest, kasutades tugevate saasteallikate emissioonide mõju pilvedele kui loomulikke eksperimente. Taoliste loomulike eksperimentide puhul esinevad katsesarnased tingimused ilma igasuguse teadlase sekkumiseta. Tuginedes pilvede ja sademete kaugseirele, võrdleme saastunud pilvede omadusi saastumata pilvedega. Millisel määral muutuvad pilved inimtekkeliste aerosoolide mõjul ulatuslikumaks, paksemaks ja heledamaks? Nendele küsimustele vastamine aitabki täpsustada inimtegevuse kliimamõju tugevust.
Aerosoolidega saastunud pilvejäljed on toodud hallides toonides ja saastumata pilved pruunikates toonides. Saastunud pilvejälgi põhjustavate aerosoolide allikad on tähistatud punasega.